“Mina korjasin kõik eestlased meie Kabardino-Balkaarias ja siis nendega suhtleme. Meil viis inimest räägivad eesti keelt puhtalt. Ja kui helistavad minule ja ütlevad “kuidas läheb?”, siis poole tunniga või ühe tunniga hakkame rääkima eesti keelt, sest nendel on eesti keel meeles. Aga mina õpetasin oma lapsi, kolmeaastaselt hakkasin nendega juba rääkima eesti keelt ja siis nendel oli huvi õppida eesti keelt,” rääkis eesti seltsi “Kodumaa” esimees Maret Romani.

Venemaal on üle 20 Eesti kultuuriseltsi ja vähemalt kümmekond eestlaste küla. Kultuuripäevade raames said nende esindajad esimest korda ajaloos kokku, et arutada, kuidas eesti keelt ja kultuuri hoida.

“See on väga tähtis, sest me vahetasime kogemusi, mis probleemid on, mida inimesed tulevikust mõtlevad, mis vormis see töö võiks toimuda. Kultuurikandjad on vanad ja nad lahkuvad, aga noortel on huvi. Peab otsima uusi viise, kuidas seda tööd teha,” rääkis Krasnojarski Eesti seltsi esimees Vera Oinets.

Siberis, nagu mujalgi maailmas, on juba kolmas eestlaste põlvkond ja nad hakkavad tasapisi kaotama oma vanemate keelt ja kultuuri.

“Tulin kõrgkooli Krasnojarski õppima. Tulin vanematele koju käima – aastas kaks korda käisime – ja miskit seal jutustas ja tuli sõnapuudus ja hakkasin otsima ja panin vene keele vahele. Siis isa nii vihastas, ütles, et sa nii ruttu hakkasid eesti keelt unustama. Ja siiamaani, kui võimalus on, ma kohe räägin eesti keeles. Ja täna suured Eesti delegatsioonid tulevad ja paljud Siberi eestlased teevad trenni, et eesti keelt ära ei unustaks,” rääkis Ülem-Suetuki külas sündinu, endine Krasnojarski krai Karatuzi rajooni ülem Vladimir Saar.

Ei unusta eestlased Siberis ka oma rahvalaule ja muusikat.

Krasnojarskis algavad Eesti kultuuri päevad