2003 aasta mais alustas lavastaja Merle Karusoo Haiba Lastekodus integratsiooniprojekti “Kes ma olen”. See projekt on välja töötatud muulastest (peamiselt vene keelt kõnelevate) noorte integreerimiseks Eesti ühiskonda. Projektis kasutatav lähenemisviis on rakendatav ka teistele muutunud keskkonnaga kohanemisraskustesse sattunud inimgruppidele. Lastekodu laste suurimaks probleemiks on integreerumine ühiskonda. Integreerumiseks on tarvis ennast teadvustada. Reeglina ei tunne noored inimesed huvi oma päritolu vastu ja lastekodus kasvavatel lastel pole oma juurteni jõudmine alati võimalikki. Tavaolukorras on enese ja oma vanemate-vanavanemate loo tundmine toeks kogu eluks. On see nii ka lastekodulaste puhul? Peavad nad hakkama saama tõega enese päritolu kohta või tohivad nad elust läbi minna kinnisilmi? Kas me peame rääkima lastekodulastest? Kas me tohime nendest rääkida? Kas lastekodulapsi saab aidata: kui jah, siis millega; kui ei, siis mis takistab?
Meie töörühma lapsed on sündinud laulva revolutsiooni ajal. Eesti Humanitaarinstituudi üliõpilased olid sel ajal sama vanad, kui nemad praegu. Me räägime nende laste sünniajast, nende elust, nendega seonduvatest probleemidest ja meie eneste hirmudest seoses lastekodulastega. Loodame, et laste enesesitlus aitab mõista lapsi endid ja nende inimeste ülesandeid, kes lastekodulastega tegelevad.
Autor, lavastaja
MERLE KARUSOO
Laval
Eesti Humanitaarinstituudi IV kursuse teatrieriala tudengid
Haiba lastekodu lapsed
Esietendused 8. ja 16. novembril 2003 Kernu valla rahvamajas