Tragikomöödia

Kusagil kaheksakümnendate lõpu poole, laulva revolutsiooni eelaimduses, hakkavad ääremaa külad vähehaaval inimestest tühjaks jääma. Senine, kõrgkoolidest noori spetsialiste maale elama sundiv suunamissüsteem ei toimi enam ja kõige rohkem kannatavad maakoolid, sest õpetajate puudus muutub katastroofiliseks. Kohtade täitmiseks tuleb koolijuhtidel tööle võtta inimesi, kes selleks tegelikult ei kvalifitseeru. Tulijateks on sageli dementsuse all kannatavad pensionärid, avantüristid, elus läbi põlenud heidikud, pooliku haridusega unistajad ja need, kes ennast mõne tumeda teo tõttu muu maailma eest peita tahavad.

Nõnda satuvad piiriäärsesse kolkasse õpetajaks kaks meest, kellel väga erinevad minevikud ja maailmavaated, erinevad soovid ja unistused. Elamispinna defitsiidi tõttu majutatakse nad õpetajate majas ühte korterisse. Lisaks sellele, et meeste omavaheline suhtlus kisub konfliktseks, paistab, et kõik pole korras ka kooli, küla ja korteriga, milles nad on sunnitud veetma ühe kaamoslikult pimeda sügis-talve. Ajudes juuri ajav hirm sõgestab pikkamööda nende meeled, kaotab piiri reaalse ja irreaalse vahel ning muudab saatuslikult mõlema isehakanud pedagoogi ülejäänud elukäiku.

Alla 12-aastastele mittesoovitatav

Kasutatud Jaan Kaplinski luuletust, raamatust “Õhtu on õunapuu”, lk 59.