Vaga vend Vahindra

Teatri R.A.A.A.M. ja Eesti Maanteemuuseumi koostööprojekt.

Paljasjalgse Tõnissoni unistus Eestimaast

Vend Vahindra, kodanikunimega Karl Tõnisson alias Karlis Tennisons oli 1920ndate aastate Eestis tähelepanuväärne tegelane, “paljasjalgse Tõnissoni” hüüdnime all tuntud seikleja, veidrik ja tihtipeale rahva pilkealune. Samas oli ta üks esimesi läänlasi, kes möödunud sajandil budistliku kerjusmunga eluviisi omaks võttis. Kirgliku ja radikaalse antikristlasena kuulutas ta end Baltimaade budistlikuks peapiiskopiks ja unistas õndsast Pan-Baltoonia ilmariigist. See riik saabus Vahindra enese jaoks 1962. aastal Birmas, kui ta siit ilmast lahkus ja peale seda bodhisattvaks kuulutati, olles nõnda ainus eesti päritolu budistlik pühak.

See on lugu mehest, kes ei mahu kuidagimoodi teistele mõistetavatesse raamidesse, kuid kes ei lase end sellest heidutada, vaid jätkab veel suurema pühendumuse ja kirega oma nägemuse elluviimist, sünnitades niimoodi endast värvikaid legende.

Loe lisaks
“Veidi valgust hämarkohtadele Vend Vahindra elus” – Mait Talts
Vend Vahindra