Pärast Pärsia vallutamist araablaste poolt lahkus nende viimane kuningas Yazdgered III impeeriumi pealinnast, Taisafunist ja põgenes lõunasse. Vähehaaval viis tema rändetee tema võimu äärealadele – Mervi linna. Seal sundisid intriigid, korratus sõjaväes, teiste reetmine ja ebaõnnestumised teda taas põgenema. Üksi jäänud, väsinud ja näljane kuningas otsustas ööbida veskis, kus tema ehetest võrgutatud veskimees sooritas ennekuulmatu teo – ta tappis kuninga une pealt.
Pärast teda varises Pärsia impeerium kokku ning valitsemine läks üle araablastele.
Fotode autor: Mats Õun.
Lavastaja
BARZU ABDURAZZAKOV (Tadžikistan)
Kunstnik
RIINA VANHANEN
Valguskujundaja
PRIIDU ADLAS
Muusikaline kujundaja
ARDO RAN VARRES
Produtsent ja etenduse juht
KAREN ADLER
Osades
JARMO REHA
RIINA MAIDRE
JAAN TRISTAN KOLBERG.
Esietendus 04. juuli 2024 Kernu mõisa küünis.
Kestus 1h 30 minutit ilma vaheajata
Võimu võõrandumine ennustab hukku
Jaak Allik
„Pärsia viimase keisri mõrv“ on muidugi poliitiline teater, sest selle teemaks on valitseja ja rahva suhe, ent see pole näpuga näitav allegooria või tegutsemisjuhend.
„Pärsia viimase keisri mõrv“. Lugu liivast, millega lõpeb igasugune impeerium
Jelena Skulskaja
Lavastus, kus kõik siin maailmas muutub liivaks ja põrmuks, mõjub kainestavalt. Seda ongi vaja!
Oma suveprojekti jaoks Kernu mõisa küünis valis R.A.A.A.M. väljakutsuvalt ekstravagantse ja eksootilise loo. Näidendi autor on iraani režissöör ja stsenarist, Pärsia-spetsialist Bahram Beyzaie, lavastaja oma riigis põlu all olev tuntud tadžiki lavastaja Barzu Abdurazzakov, mängivad eesti näitlejad, kes pole kunagi töötanud ängistav-kirglikus registris, mis peab meis looma teatud keskmistatud vanaaja (võib-olla Vana-Rooma) vaatemängu tunde.
„Pärsia viimase keisri mõrv“ – ainuvalitseja surmaga sureb ka rahvas
Margus Mikomägi
Tadžiki lavastaja Barzu Abdurazakovi „Pärsia viimase keisri mõrv“ on intensiivne, kõrgendatud, võib öelda, et ooperlikus mängulaadis jutustatud tragöödia sellest, kuidas ainuvalitseja surmaga sureb ka rahvas.