“Praegu pole aeg armastamiseks” on kurbnaljakas lugu sellest, kuidas inimene teeb kõik, et oma õnne edasi lükata. Me mõtleme välja üha rohkem asju, mis ei lase meil olla koos nendega, keda me armastame.

Mida teha, kui ettekuulutaja, kes pole veel kunagi eksinud, on teatanud, et sinu naise juurde tuleb täna öösel mees? Aga sinul on nagu kiuste vaja sõtta minna! Vägagi keeruline olukord.

Põhineb Guilherme Figueiredo näidendil “Um Deus dormiu lá em casa”. 

Kadi Herkül:

“Udmurdi lavastaja Damir Salimzianovi „Praegu pole aeg armastamiseks“ võlubki just oma mängulusti, avatud ja julge jämekoomikaga. See mängumaailm, milles on kõrvuti ja segiläbi madal ja kõrgstiil, jumalad ja orjad, antiik ja kaasaeg, on igapidi üle võlli. See on farss tões ja vaimus: ebareaalsed sündmustikupöörded, jaburalt silmaklapistatud tegelased, eri ajastute ja kultuuride vihjetest kubisev dialoog, kus vaataja ees uperpallitavad kreeka ja rooma mütoloogiad, Hispaania keskaeg ja Kreeka võlakriis. Nii teksti kui lavastust ühendab ja läbib totaalne stilistiline ning vormiline eklektika, mille näiteseltskond ilmse mõnuga lahti mängib.

Loona tõukub „Praegu pole aeg armastamiseks“ antiikmütoloogiast – see on kes-teab-mitmekümnes tõlgendus Jupiteri seiklusest Alkmenega ja Heraklese eostamisest, samal ajal kui Alkmene abikaasa, vapper väejuht Amphitryon Teeba vaenlastega sõdib. Klassikalises kaanonis Plautusest Molière’ini on „Amphitryon“ olnud eksituste farss, milles Amphitryon ja Amphitryoniks moondunud Jupiter vastukäivaid käske jagavad ning kõigi ülejäänute loogika ja mõistuse lühisesse ajavad.”

Loe lisa : Dianüüsiline orgia Kolga mõisas – Sirp 28.07.2017

Jaak Allik Aega armastamiseks peab ikka olema – Postimees 12.07.2017

Danzumees Blogipostitus 14.07.2017